Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuuna...
veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Õhtlik on naftareostus veekogudes. Põhjuseks, miks veekogud saastuvad on ka maa üleväetamine keemiliste vahenditega. Vee reostumise tagajärjed võivad olla tragöödilised, mis põhjustavad nakkushaiguste levikut, magevee puudust erinevates maakera piirkondades ning loomade hukkumist. Et seda vältida peaksime vähendama vee tarbimist. Õigeaegne väetamine põllunduses. Rahvas peaks koguma vihmavett ning kasutama liustikuvett joogiveena. Muidugi on ka palju palju teisi võimalusi, mida tuleks ette võtta, et vee saastet vähendada. Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud, turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad.
Kogu meie toit, vesi, kütus, riided, telgid. Kõik. Alates pastakatest ja lõpetades mootorsaanidega. Kui esemed on väikesed, pannakse need kas lennumasina kabiini või pagasiruumi, kui need on suured, seotakse need spetsiaalse trossi abil helikopteri põhja külge ning kopter vinnab need kõikuva kiigu kombel kohale. Peale lumest sulatatud vee, millega me joodame koeri, ei ole liustikul midagi, mida me igapäevaseks eluks kasutada võiksime. Inimesed liustikuvett juua ei tohi, kuna selles on baktereid, mis võivad kunstliku toiduga harjunud seedesüsteemi täielikult uppi lüüa. Rahvakeeles nimetatakse neid liustiku-ussideks. Nad on mõne millimeetri pikkused, kollast kuni musta värvi ning peidavad end päevavalguse eest, tulles ülemisse lumekihti ainult päikese loojudes. Kuigi Dyea koertelaager, kus ma eelmisel suvel töötasin, ja meie liustikulaager tegelevad
annaabi.ee 
