Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve
kõrgustikuga, edelas Navesti jõega. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsaimad on Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa. 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused) Kõrvemaad iseloomustavad rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus. Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased. 1.3 Reljeef e pinnamood Kõrvemaal on mitmekesise pinnamoega metsade-, soode- ja järvederikas maastik. Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud
annaabi.ee 
