Altja jõe ääres, poolteist kilomeetrit Altjalt Sagadi poole asub Koprarada. Selle õpperaja pikkus on veidi alla kilomeetri ja raja läbimiseks kulub pool tundi. Niiskele pinnasele on rajatud laudteed ja trepid. Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.
Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva
Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast mõhnad – ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadelt jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega)
annaabi.ee 
