osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida teineteisest eraldab 9,5 m paksune jääsulamisvete settekiht. Alumine moreen (30 m paksune) on tõenäoliselt eelviimase jäätumise aegne, mis näitab, et org oli olemas veelgi varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest eespool nimetatud org suubub Viljandi orgu. Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2)
Kulutusrannavööndid: Pankrannavöönd Paerannavöönd Astangrannavöönd Moreenirannavöönd Kuhjerannavööndid: Veeristikrannavöönd Liivarannavöönd Möllirannavöönd Turbarannavöönd Esinemine: nt klindiesisel alal Aserist Viimsini, nt Lahemaal. Väinamere ääres, Saaremaa ja Hiiumaa lõunarannikud. Nende rannajoon on käärulise ilmega, tähtsaim arengus on lähtekivimite iseloom, liustikuliste ja liustikujõeliste setetega seonduv, kujunevad valdavalt möllirannad. 134. Mullastik. Muldade kujunemine. Eesti mullastik, Eesti ala looduslik muldkate. Eesti looduslikud olud, eriti geoloogiline ehitus ja vahelduvpinnamood, on kujundanud kogu jääajajärgse aja taimkatte ja veeolude mosaiiksuse, mis omakorda on põhjustanud muldkatte mitmekesisuse. Rohkem kui poole Eesti ala geoloogiliseks
annaabi.ee 
