Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga. Peale regivärsiliste kalendrilaulude lisandus kalendrikommetele muudki muusikat: hüüdeid (nt sanditamisel ja liulaskmisel), loitse, pillimängu, laulumänge. Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev.
Ahi ajas suitsu sisse. Elektripliidil keetis ta purgisuppi. Sinna mahtusid veel diivanvoodi ja üks taburet. Viimaks hakkas lagi läbi jooksma. Aire tahtis ära minna, aga kooli direktor süüdistas teda paremate elutingimuste mitte väljakauplemises. 40 Matemaatikaõpetajast sõbranna pani talle uuel aastal kaarte, mis näitasid, et Aire saab kevadel mehele. Ta ei uskunud seda esialgu, aga pidi vastlapäeva liulaskmisel meelt muutma. Sovhoosi ehitustehnik ütles Airele, et näeb teda pidevalt unes. Nad abiellusid. Aire püüdis abielus igatpidi meeltmööda olla, teda mõista ja aidata, lugeda silmist soove. Ta ei suutnud ette aimata mehe hinge salamõrasid. Mees sooritas enesetapu. Perekond: mees Aare Valgus; poeg; Surmapõhjus: loomulik surm 4.114. Aare Valgus Sünnikoht: Harala Amet: sovhoosi ehitustehnik Lugu: Tööl hakati talle meeste joomise pärast etteheiteid tegema. Ta teadis seda
annaabi.ee 
