kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget ja siis pane stopper seisma. Saadud aeg jaga kümnega, et saada periood. Kanna see sama tabeli lahtrisse “T”.
Sellest tulenevalt peab hõõrdetegur jääma 0 ja 1 vahele. Sarnaselt hõõrdumise jaotumisega kaheks, jaguneb hõõrdetegur samamoodi: seisuhõõrde- ja liugehõõrdetegur. Katse käik: 1) Ava simulatsioon. Vali kolmas aken „Hõõrdumine”. Paremal ääres on kollane kastike, kus saate muuta hõõrdetegurit ja panna linnukesi erinevatesse kastikestesse. Antud töös pange linnuke kastikestesse “Jõudude summa”, “Arvväärtused” ja “Massid”. Valige liuguril “Hõõrdejõud” omal valikul asend. NB! Ärge valige vasakut äärmist asendit. 2) Te saate hiirega tõsta algse kasti vasakul olevasse valgesse kasti või tõsta sellele kastile peale teisi objekte. Maksimaalselt saab olla kuni 3 objekti kasutuses. Valige endale sobiv arv objekte ja kantke nende kogu mass “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. 3) All keskel saate rakendada jõudu. Esmalt püüame määrata seisuhõõret. Selleks vajutage
ülemise pinna külge. Kolvisäär võib olla seest õõnes ja seda õõnsust võidakse kasutada kolvile jahutusvedeliku (kas jahutusõli või jahutusvee) juhtimiseks RISTPEA Ülesanne: ühendada keps kolvisäärega šarniilselt ja moodustada ristpea laager.Valmistatakse süsinikterasest 40, 45 või kergelt legeeritud terasest 40X, 40XH Ristpea koosneb: ristpea keha kolvisäär ristpea sõrmed liuguri sõrmed (2 poolsel liuguril) Ristpea sõrmede külge kinnitatakse kahvli kujuline keps: nemad moodustavadki ristpea laagri. Sellisel variandi puhul kepsu üleminepea on kahvli kujuline ja on valmistatud kahest poolest: alumisest ja ülemisest, ning ühendatakse omavahel poltide abil. Kaasaegsetel SPM korral ristpea alumine pind on kogu pikkuses toetuspinnaks ristpea laagritapile ja ülemine laagri pool moodustatakse kahest kitsast pool - rõngast (sellist konstruktsiooni saab kasutada tänu sellele, et 2 – tak
ajapikku omavahel hõõrduvate pindade vahele. Tean mitmeid juhtumeid kus pärast piduriõli vahetust kaob mingi aja pärast pidurite erinevus ja mõnel autol on pidurite efektiivsus suurenenud kuni 10% Pidurite erinevus tekib siis kui üks pidur on teisest sama telje pidurist tugevam või üks on teisest nõrgem. Erinevuse põhjusteks võivad olla piduriõli lekkimised, pidurikolbide kinnijäämised, pidurisuporti kinni kiilumised oma liuguril, pidurisüsteemis kasutatavate regulaatorite klappide ja kolbide kinnijäämised, klotside kulumised ja piduriketaste ning trumlite ebaühtlasest kulumistest tekkinud pidurite viskumine. Kui üks kolb pidurisilindris liigub raskendatult (mida teie ei näe), siis piduritesti tehes võib tekkida olukord, kus korras piduriga ratta pidurdusjõud saavutab maksimumi kiiremini ja blokeerub. Piduristend lülitub
annaabi.ee 
