viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu. Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten, mis tähendab paastu. Paastumist nõudis kirik, kuid liha kadus laualt selle pärast, et kevadel hakkasid soolaliha varud otsa saama ning tol ajal polnud kusagilt lisa võtta. Vastlapäeval on ka mitmeid eestikeelsed nimesid, näiteks lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009) Traditsioonid Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli,
kiiremini soosivates tingimustes, näiteks kui neid üllatatakse, ettepanek on mõistlik, in. tunneb end küsija ees võlglasena jne). · Kaaslaste või kohandumise surve- teiste in. matkimine, meil puudub otsustamiskindlus ja ebamugavus teistest eristuda, seega läheme kaasa kollektiivse mõtlemisega kui oleme leidnud selles endale identiteedi. MÕISTED: Sotsiaalne tugi/ pidurdus- in. esitus paraneb teiste ees esinedes Sotsiaalne liugulaskmine- in. panus väheneb meeskonnas töötades Isikupärasus- in. tegutseb oma rolli väliselt ja läheb teistega kaasa Rühma vastandumine- arvamused võivad polariseeruda ja võimenduda Paigutav õppimine · Lave ja Wenger kohaselt peaks õppimist käsitlema laiapõhjalise sotsiaalse tegevusena, mis leiab aset ka argielus. Nende meelest toimub õppimine igas eristuvas kontekstis ja selle edukus sõltub sellest, kuivõrd hästi in
annaabi.ee 
