vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub
muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas. Järelikult ei muuda sisendpinge suurem kõikumine skeemi väljundpinget. Loomulikult töötab asi teatud piirideni: sisendpinge peab olema kõrgem stabilitroni tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui R2&R3 plussjuhtme poolsed otsad ühendada kokku ja siis läbi pote toitesse, saab vingumise kõla (sagedust) sujuvalt reguleerida.
ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4.
Joonis 2.3. Automaatjuhtimissüsteem [3] 2.2.1. Regulaator Regulaator (governor) on automaatjuhtimissüsteemi n.ö. otsustav element, mis moodustab hälbe alusel juhttoime. Seega kuulub ka regulaatori ees olev summeerimissõlm ehk võrdlussõlm juhtseadme koosseisu. Samuti kuulub sellesse kooslusesse ka seadesuuruse tekitamise element, milleks lihtsamal juhul võib olla tavaline lüliti (protsess käivitada või seisata) või potentsiomeeter, mille liugkontaktiga saab seadesuurust sujuvalt muuta. Üks lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu
annaabi.ee 
