Detaile, mille kaudu toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2] Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2] 2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine (näiteks kontaktorite, lülitite, releede jms. kontaktid).[2] 3) Liugkontaktid milles üks kontaktdetail libiseb teise suhtes, kusjuures elektriline kontakt säilib (nt reostaatide kontaktid, elektrimasinate kommutaatorite harikontaktid).[2] Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi. Millised aga on need spetsiifilised omadused, mida peaks omama materjal, millest on kontakt valmistatud ning miks on neid omadusi tarvis?
Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu kaupa (2 5 mA) peaaegu nullini, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7
On ideaalne kui iga hrdepaari jaoks luua optimaalne materjal, mida pulbermetallurgia teatud piirides seda ka vimaldab. Käesolevas loengukonspektis vaadeldaksegi antifriktsioon- ja friktsioonmaterjale ning elektrikontaktmaterjale, mis saadakse pulbertehnoloogia abil. 4.1. Paagutatud antifriktsioonmaterjalid (PAFM) Paagutatud antifriktsioonmaterjale kasutatakse masinaehituses hrdepaaride elementide (liugelaagrid, tihendid, juhikud, kolvirngad, elektrilised liugkontaktid jne) valmistamiseks. PAFM pronks-grafiidi baasil hakati kasutama 1922 a ja on vanimad kaasajal tööstuses rakendatavaid pulbermaterjale. PAFM valmistamine sisaldab järgmisi põhioperatsioone: pulbrite valmistamine pulbrite segamine vajalikus vahekorras pulbrite vormimine (pressimine) termiline töötlemine e paagutamine täiendav töötlemine. Pulbertehnoloogia järgi valmistatud antifriktsioonmaterjalid sisaldavad reeglina 15 - 30% poore
Erinevalt hõbedast ei mõju talle väävel. Puhtalt käsutatakse põhiliselt väiksemate voolude korral. Kuulub ka koos hõbedaga, vasega jne.kontaktisulamite koosseisu. Vask leidis varem kontaktimaterjalina küllaltki laialdast käsutamist, kuid kalduvus oksüdeeruda ja sulfatiseeruda (väävliga kokkupuutes) vähendab tunduvalt tema kasutatavust. Tuleb kõne alla küllaldese surve ja õlis paiknevate kontaktide puhul. Käsutatakse kontaktisulamites hõbedaga, pallaadiumiga jne. Liugkontaktid moodustavad kommuteerivate kontaktide eriliigi. Nende materjalid peavad olema väikese hõõrdeteguriga ja kulumiskindlad. Kõige otstarbekamaks paariks on osutunud metall-grafiit (süsi). Taoline kontakt esineb näiteks elektrimasinate kontaktrõngaste ja kommutaatorite ning harjade vahel. Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 MS/m (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m ). Temast valmistatakse näiteks trollijuhtmeid
Elektriliseks kontaktiks nimetatakse kahe või enama voolujuhi ühendamise konstruktiivset sõlme voolu juhtimiseks ühest voolujuhist teise. Elektrilise kontakti olemasolu nimetatakse kontakteerumiseks. Elektriaparaatide kontaktid Omavahelise liikumise järgi liigitatakse kontaktid: Jäigad kontaktid - üksteise suhtes liikumatud, näiteks lattide poltühendus, juhtmete ühendus aparaadi klemmidega. Kommutveerivad kontaktid - liikuvad kontaktid, mis töökäigus sulguvad või avanevad. Liugkontaktid - üks kontakt liigub teise suhtes, kuid elektriline ühendus ei katke. Elektriaparaatide kontaktid Kontaktide kontakteerumine Kontaktid kokku vaid üksikutes punktides. Sellist kokkupuute punkti nimetatakse tegelikuks kokkupuute punktiks. Mida kõvemini suruda kontakte jõu F abil kokku, seda suuremaks muutub tegelik kokkupuute punkt Ühest hetkest alates see kasv aeglustub ning edasisel surumisel ei ole enam mõtet. Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid
Liuguri trajektoori järgi saab potentsiomeetreid liigitada pöördtakisteiks, mille liuguri süsiharja pööratakse rõngakujulisel takistuskehal mööda ringikaart, ja lükandtakisteiks, mille liugurit on võimalik nihutada sirgjooneliselt edasi-tagasi. Väga täpselt võimaldab takistust seada kruvitakisti, mille liugur on sirgjooneliselt nihutatav käigukruvi pöörates. Kaksiktakistil on kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab juhtida eraldi, tandemtakisti mõlema süsteemi liugkontaktid on ühisel võllil või lükandliuguril. Potentsiomeetriga võib olla kokku ehitatud toiteahela lüliti. Reguleerimistunnusjoon ehk reguleerimiskarakteristik näitab liuguriviigu ja takistuskeha algusviigu vahelise takistuse sõltuvust liuguri pöördenurgast (pöördtakisteil) või takistuse sõltuvust liuguri kaugusest lükandtakisti algusviigust. See sõltuvus võib olla lineaarne, logaritmiline või antilogaritmiline. 28. Varistor, selle kasutamine.
annaabi.ee 
