Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Laagrite otstarve. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas mehhanismis, mis sisaldab pöörlevaid osi. Laagrite liigitus. Laagrid jaotatakse liuge- ja veerelaagriteks. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Lisaks sellele jagunevad laagrid ka veel radiaal- ja aksiaallaagriteks vastavalt sellele, mis suunas nad jõudu vastu võtavad. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik tuleb
rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. 65. Laagrite otstarve. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas mehhanismis, mis sisaldab pöörlevaid osi. 66. Laagrite liigitus. Laagrid jaotatakse liuge- ja veerelaagriteks. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Lisaks sellele jagunevad laagrid ka veel radiaal- ja aksiaallaagriteks vastavalt sellele, mis suunas nad jõudu vastu võtavad. 67. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik
Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu
Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu
Tan fii=f: Kui mõlemad nurgad fii ja alfa on teravnurgad, siis alfa<=fii. Moodustades
koonuse, mille tipp asub punktis A ja mille telg ühtib sellest punktist tõmmatud
pinnanaormaaliga ja mille tipunurgaks on hõõrdenurk fii, saame hõõrdekoonuse. Tasakaalu
korral on alfa
annaabi.ee 
