4.Vaegmäärimisega laagrite kandevõime on väikene.5.Vajadus kallite antifriktsioonmaterjalide järele. 46.Mis on hüdrodünaamiline liugelaager?(skeem) Hüdrodünaamilises laagris on tapi ja laagri pinnad teineteisest täielikult õliskihiga eraldatud ning tapp nagu ,,ujub" laagril.Liughõõrdumine tekib määrdeaine kihtide vahel.Skeem.Veesuusataja püsib veepinnal vaid siis,kui kiirus on piisav ja suusad moodustavadveepinnaga mingi nurga .Selline situatsioon on võimalik tekitada ka liugelaagris,mida nim. siis hüdrodünaamiliseks laagriks. 47.Liugelaagri materjalid 1.Antifriktsioonmalm(ka hallmalm).2.Pronks.3.Babiit,s.o pehmete metallide ja antimooni sulam-head antifriktsioonsed omadused,aga väike tugevus.suuremad kiirused ja koormused.4.Metallkeraamika.5.Mittemetallid:a)plastid(kapron,teflon,tekstoliit);b) kumm.c)grafiitmaterjal.d)puit(presspuit,bakaut). 48.Veerelaager ja selle iseloomustus. Komponendid: välisvõru, veerekeha, sisevõru, separaator. Lager tapil- pinguga
tuletuskäik). Kulumisel kokkupuute pinnad muudavad oma kuju. Pehmemad materjali osad viiakse minema ja kõvemad jäävad. Seega kokkupuute pind väheneb ja erisurve konsentreerub kõvematele materjali osadele, mis on kulumisele vastupidavamad. (VT enda konspektist joonist, poolikuid arvutusi) 22.Hõõrdepaaride määrimine. Määrded ja määrimisseadmed. Hõõrdepaarid määratakse kokkupuutuvate pindade näol, mis liiguvad erineva kiirusega.Nt. liugelaagris sise- ja välisvõru. Määrdeid võib olla väga erinevaid, vedelad (vesi, õli), plastsed(grafiit) või gaasilised (õhk, argoon jne) Määrimisseadmeteks kvalifitseeruvad õlipumbad, õlikanalid, määrdevedeliku paagid, määrdeniplid jne. 23.Kas tervikdetail või koost? Mitmest osast tehtult on toode tehnoloogilisem,odavam ning on võimalik säästa erimaterjale. On võimalik ka kulunud koostu osa välja vahetada, mitte kogu uus detail muretseda. 24
põlemine Normaalne põlemine toimub 20 m/s...40 m/s, detonatsiooniline aga 2000 m/s. Küttesegu detonatsiooniline põlemine on mootori tööle väga kahjulik, sest põlemisel saadav energia antakse põlemiskambri seintele ja kolvi põhjale löögina, mitte aga sujuva rõhutõusuna, nagu mootori tööks vaja oleks. See löök tekitabki silindri seinte vibratsiooni, löök antakse edasi piki kepsu väntvõllini ja sellega lõhutakse õlikiil väntvõlli liugelaagris, mistõttu laager kulub kiiresti. Mõnikord on pikaajalisest detonatsioonist tingituna purunenud ka plokikaane tihend. 40. Mootori pöördemoment: millest oleneb ja kao liigid Mootoripooltarendatav pöördemoment oleneb: 1) silindrisseantavaõhuhulgast, 2) silindrisseantavakütusehulgast, 3)küttesegusüütamisehetkest.Mootoritööjuhti mine on nendekolmeparameetrijuhtimine. 41. Karburaatori tööprintsiip
konstruktsioonilise tolerantsi T). Suhe KT= TF /T on täpsusvarutegur ning sõltub toote ressursi tasemest. Nt karburaatori düüsi läbimõõdul on suhe 2. Ekspluatatsioonilist tolerantsi on keeruline määrata ning saadakse reeglina uurimistööde alusel ning seejärel arvutusvalemite kujundamine. Lõtku arvutus koostu toimimist arvesse võttes Minimaalne lõtk on vajalik näiteks õlitustingimuste tagamiseks liugelaagris. Optimaalne lõtk on S. Suhteline lõtk on leitav valemitega S = 0,8 v0,25/ 1000, kus v on ringkiirus ning on leitav v= dn/60000, kus pöörlemissagedus n on p/min. S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju
annaabi.ee 
