küsimus, kes on valitseja kas keiser või paavst? Samas ei hülga nad ka täielikult gallialikku mudelit. Viimasesse kuuluvad traditsiooniline kirikuõigus, vanad pühade isade põhimäärused, kirikuisade pärimus ja esialgu ka hierahiline liigendus provintside järgi (piiskopid, kes on allutatud metropoliitidele). Selle pärandi hulka kuulus ka ladina keel, milles koostati kõik sinodaalaktid ja mis lõi läbi germaanlaste seas kui liturgiline keel. See tähendas, et rahvalik germaanlik liturigia kadus pildilt. Frangi mudel tähendas eelkõige maakirikutüübi kasutusse võtmist. Kohalikud sinodid ei olnud enam vaid vaimulike koosolekud, vaid sinna kutsuti ka kuningas ja teisi ilmikuid. Võeti üle maakiirkutüüp. Maakirik kuulub vastava maa omanikule ja mitte Roomale. Kärbitakse vaimulike autoriteeti ja tekib kuninga vahetu suhe oma piiskoppidega. 7. sajandiks oli Frangi kirikumudel muutunud peaaegu bütsantslikuks sümfooniaks, kus riigivalitseja on ka kiriku tegelik valitseja
Ja teiselt poolt Jossif kui monarhia, tugeva jõuga. Ketserluse küss kas V-Vl oli ketserlus? Topeltusundi küsimus. - - üleminek paganluselt kristlusele võttis pikka aega. Seda ei saa pidada ketserluseks. Mürri keetmine( keeruline). Ei saa ketserluseks pidada seda, et puudus koolisüsteem Vm-l. Uusi vaimulikke koolitati kloostrite juures, viinakirikute(?) juures vanad preestrid koolitasid uusi. Preestritelt ei nõuta idakirikus tsölibaati. Kultus ja liturigia V-V killunenud, 16.saj unifitseerida ja 17.saj isegi enam. Tüüpilise ketserluse puhul am kirikut liiga sekulaarsena. Tuleks olla radikaalsem. Ainus päris keskaegne liikumine, vool mida saab ketserluseks nim on Novg-Pihkva strigolnik (habemeajaja, juuksur), miks nii nim, ei tea. Kas juuksur algataja? Ainult oletused. Poola-Leedu riigis oli al 14.saj väga tugev juudi elanikkond. (mujal kiusati taga). Ehitati Poolas üles linnaelu. Ida-Eur emakeel jiidis kuni 19.saj-ni (saksa keel k.aj)