on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj ● Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj ● Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke(neumad)-8-9 saj ● Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj ● Neumadele lisati kandilised noodipead ehk kvadraatneumad-12 saj ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr
44-46) Põhiline osa, mis keskaegsest muusikast säilinud on, on vaimulik, s.t. kirikumuusika, sest kirjutamiseks kasutati pärgamenti, mis oli liiga kallis, et seda millegi muu, kui jumalaga seotu talletamiseks raisata. Kuna puudus vajadus viiside üles märkimiseks (kõik olid peas), polnud vajadust ka noodikirja järele. Kuna laule anti edasi suuliselt, siis meloodiad muutusid pidevalt. Vajadus muusikat kirja panna tekkis 8-9. saj., sellest ajast pärit ka vanim säilinud noodikiri. Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke, mis aitasid meloodiat meenutada. Selliseid märke nimetatakse neumadeks, kus iga märk võis tähendada 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid nimetati ka hironoomilisteks, s.t., et dirigent juhtis meloodia kulgu käemärkide abil. Algsed neumad kirjutati teksti kohale ning ei anna mingit ettekujutust helikõrgustest, üles märgiti vaid viisi liikumise suund. Noodikirja tekkimine tähistab uut tüüpi
annaabi.ee 
