õiguste omanik peab sageli valima teatud hulga majanduslikult põhjendatud kaitsevahendeid ning samas ise jälgima õigustest kinnipidamist; kui ta on avastanud õiguste rikkumise, on jällegi vabadus valida, kas minna kohe kohtusse, või (nagu tavaliselt juhtub) astuda rikkujaga läbirääkimistesse hüvituse ja kahjutasu maksmisest senise õigustamatu kasutuse eest ning kasutusõiguste litsentseerimisest tulevikuks. 59. John Rawls: õiglus kui õiguse argument. Õiglusest Õiglane ühiskond peab struktuurilt vastama kahele põhiprintsiibile: a) suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiip; b) võrdsete võimaluste ja erisuse printsiip. Õigluse kui ausameelsuse nõue tuleneb kodanike eluliste eduväljavaadete ebavõrdsusest. Eduka elu aluseks on esmahüvede “kataloog” ja nende saadavus. Edukuse väljavaateid mõjutavad kolm liiki sattumuslikke tegureid:
ettevõtjaid investeerima ning sealjuures ei peletaks eemale ülikoolide intensiivset arengut nanotehnoloogias. 3.3 Kohustuslik litsentseerimine Blokeerivate patentide vältimiseks on erialakirjanduses jõutud arvamusele, et efektiivseim lahendus oleks rakendada patentidele kohustuslikku litsentseerimist. Vaatamata akadeemikute poolehoiule on kohtud ja seadusandja siinkohal jäänud vastuseisjaks. Absoluutne patendiomaniku õigus keelduda leiutise litsentseerimisest on seadusega kaitstud õigus, mis tuleb igal juhul tagada kohustuslik litsentseerimine on haruldus meie patendisüsteemis. 93 Kohustuslikku litsentseerimist nähakse seadusega ette üksnes aatomienergeetikas ning õhusaaste kontrollseadmete puhul. Erinevate arvamuste kohaselt lämmataks kohustuslik litsentseerimine innovatsiooni ja investeerimise, eelkõige kõrge riski ja downstream teadustööga seotud arendustööde suurest maksumusest tulenevalt vajavad ettevõtted
annaabi.ee 
