● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine
Linnale pole see probleem kinni maksta vulkaanidest tekkinud kahjustuste kulutused , sest nendega kaasnevad maavarad on palju rohkemat väärt. * Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituutides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, mis tähendab ,et inimese seda ei tunne. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste piltlikul hindamisel põhinev skaala.Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks) * Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes,toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. · Maakoore kihid- maakoor-vahevöö-väline tuum-sisetuum või siis litosfäär-vahevöö (koor,astenosfäär,süvavahevöö)- tuum(välis ja sise) · Mariaani saar- mille poolest erineb islandi saarest ? Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. Island aga on selle
Positiivsed: - Viljakam pinnas - Maavarade teke (metallid) - Geisrid ja kuumaveeallikad - Turism Negatiivsed: - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO2 - Lõõmpilv - Mudavoolud - Tekivad maavärinad Maavärinad Maavärinaks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni Maavärina liigid: - Tehismaavärinad - Langatusvärinad - koobaste varisemine - Vulkaanipursetega kaasnevad - Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad: - Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes toimub murrangupinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
