Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse n...
Talved olid pehmed ja taime kasvuperiood pikenes. Algas taimedele väga soodne kasvuperiood. Kõikjal vähegi sobivatel aladel kasvasid lopsakad metsad. Üha enam levisid laialehelised puuliigid, eriti jalakas, pärn ja tamm. Arvati, et lehtpuud ületasid oma hulgalt okaspuid kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik loomastik. Samal ajal tekkis Läänemere nõos olnud veekogul jälle ühendus ookeaniga. Vesi alanes ja muutus soolasemaks. Seda Läänemere aega nimetatakse Litoriinamereks. Eesti muinasjaja alguseks loetakse 6-12 saj. Muinasaja lõpus oli eesti jagunenud 8 suurema ja mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ei olnud vaid iga kihelkond juhtis ennast ise. Muinasaja lõpus oli eestis ilmne varanduslik ebavõrtsus. Ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti mõisateks. Suurem osa inimesi olid vabad maaharijad. 8-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga artru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpus
annaabi.ee 
