Kuid teisest küljest annab see mõnele mageveeliigil. Võimaluse asuda elama rannikuvette. Vaatamata sellele, et meres pole kindlaid ,,piire", võib Läänemere kalafauna jaotada sellegipoolest kolmeks suureks koosluseks: avaveekooslus, kes asustab valdavat osa põhjakihist kõrgemal asuvast veemassist; põhjakooslus, kes elab põhjavööndis (ökoloogilises piirkonnas mere põhjas), ning litoraalne ehk rannikukoondis. Kilu Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus
Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust. Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on suur vahe, kas kümme liiki on kõik võrdselt esindatud või moodustab üks liik 90% biomassist ja ülejäänud üheksa liiki kokku 10%. 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? Elu jaotumus ookeanis on eelkõige seotud ookeani põhja liigestusega sügavusvöönditeks ehk vertikaalseteks tsoonideks. Litoraalne piirkond e. rannikuvöönd tõusu ja mõõna ala. Maksimaalne tõusu- mõõna vahe võib olla 15-17m (Kanada idarannik), harilikult 1-2 meetrini või sentimeetrini. Sublitoraalne piirkond mõõnapiirist kuni 200-400m sügavuseni (mandrilava piir). Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala. Batüaal kuni 4000m. Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline provints. Abüssaal üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast.
annaabi.ee 
