settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia. Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalidena (näiteks graniit) jne. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).
Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah. Litoloogia- ehk settekivimiteadus on peamiselt settekivimite kirjeldamise tegelev teadusharu. Litoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja uurimisega. Litoloogia sarnaneb petrograafiaga. Petrograafia- on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu. Petrograafia tegeleb süstmaatilise kivimite kirjaldamisega. Petrograafia klassifitseeritakse kivimeid erinevate mineraali terade suuruse ja proportsioonide alusel. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi:
organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse kahte murenemise tüüpi: 1. füüsikaline murenemine e. RABENEMINE, 2. keemiline murenemine e. PORSUMINE.
piires maastikukomponendid (pinnamood, veestik, mullastik, kliima, taimakte jne.) on ühetaolised (Kokovkin 2001). Erinevaid geokomplekse kõrvuti vaadeldes on näha, et nad moodustavad kogumeid, mis kujundavad suuremaid, kõrgema järgu geokomplekse. Artikli autor kirjeldab ka maastikke kui mosaiikpõrandaid, mis on kokku pandud värvilistest kivikestest (paikadest). Paika iseloomustab sisemine ühtlus ja jagamatus ning selle piires on ühetaolised pinnakatte litoloogia, mullaerim, reljeefi ja niiskuse iseloom ja biotsönoos. Paigast on autor defineerinud kui mosaiigis moodustunud mustrit, näiteks lille- ja linnumustrit. Artiklist kerkib esile põhiküsimus: kus siis see maastik on? Kuna maastikulisi piire ei saa tõmmata maastikuteaduslike meetodite abil, vaid pinnavormide, pinnakatte, taimkatte jt. piiride järgi, siis on tekkinud autoril just selline küsimus. Minu arust on selline maastiku
· Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor(litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär). Murenemiskoorik (regoliit) on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud muldkate e. solum. Muldkatte ülemine osa on huumuskate, s.o. orgaanilist ainet sisaldav tumedam viljakas mullakiht. Maakeral 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde(maakoor) ; kuni ca 900 km - SiMa vööde ;
peamiselt eelnimetatud teadustele. 2. Teadusharud, mie uurivad maakoore ainelist koosseisu. Mineraloogia - teadus looduslikest keemilistest ühenditest -mineraalidest, nende kooslusest, kujust,füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Kristallograafia uurib mineraalide kristalset struktuuri, kristallide füüsikalisi omadusi, kristallide tekkemehhanismi ja muutuste protsesse. Petrograafia teadus kivimite tekkest, koostisest, ehitusest ja levikust. Litoloogia tegeleb settekvimite ja moodustiste uurimisega. Geokeemia uurib Maa keemilist koosseisu, keemiliste elementide jaotust, levikut ja migratsiooni maakoores. 3. Dünaamiline geoloogia. Siia kuuluvad teadusharud, mis uurivad maapinnal või maakoores toimuvaid liikumisi, protsesse ja nende dünaamikat. Geotektoonika uurib liikumisi maakoores ja sellega kaasnevaid deformatsioone. Struktuurgeoloogia käsitleb kivimite paigutust ja lasuvust
Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub, kuid keemiline ja mineraalne koostis ei muutu - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel
annaabi.ee 
