koolilaulikud. 1799. aastal avas Senefelder Münchenis oma trükikoja. Baieri õueraamatukogu direktor C. v. Aretin (17731824) otsustas 1807. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed joonistajaid (näiteks Johann Nepomuk Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti. 1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut. 1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
Belle époque 1894-1895 Vaatamata süüfilise ja liigse alkoholitarbimise tõttu üha halvenevale tervisele, töötas Toulouse- Lautrec suure energiaga oma maalide, litograafiate ning raamatu-ja ajakirjaillustratsioonide kallal. Bordelliseeriad avasid uue teemavaldkonna, kuid valdav osa nendest töödest jõudis publiku ette alles pärast kunstniku surma. Graafikaalbum `'Elles'', mis samuti lõbumajatemaatikat käsitles, osutus finantsilises mõttes läbikukkunuks. Seevastu litograafiatehnika täiustamisega kindlustas Toulouse-Lautrec oma kuulsust Pariisi modernseima plakatikunstnikuna. Oma reisidel tutvus ta mitmete teiste kunstnikega, sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse-Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires. Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal
nendest töödest jõudis publiku ette alles pärast kunstniku surma. Graafikaalbum `'Elles'', mis samuti lõbumajatemaatikat käsitles, osutus finantsilises mõttes läbikukkunuks. 17 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk46-47) 18 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk49) 19 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk54) Seevastu litograafiatehnika täiustamisega kindlustas Toulouse-Lautrec oma kuulsust Pariisi modernseima plakatikunstnikuna. Oma reisidel tutvus ta mitmete teiste kunstnikega, sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse- Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires20. Elu lõpp Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal
annaabi.ee 
