traagilises tähenduses ta peab ühendama endas karakterina nii positiivset kui ka negatiivset, nii madalat kui ka ülevat, nii naljakat kui ka tõsist 3)Kangelast ei tule kujutada mitte valmi ja muutumatuna, vaid kujuneva ja muutuvana, keda õpetab elu 4)Romaan peab uusajal saama selleks, mis antiikaja jaoks oli eepos Nende punktidega kritiseeritakse põhimõtteliselt teiste zanride ja varasema romaani (baroki heroiline romaan, Richardsoni sentimentaalne romaan), literatuursust ja ülespuhutud luulelisust. Bahtin eristab romaani teistest zanritest kolme põhilise tunnuse järgi: 1)Romaani stilistiline kolmemõõtmelisus, seotud temas realiseeruvad mitmekeelse teadvusega 2)Kirjandusliku kujundi ajakoordinaatide põhjalik muutumine romaanis 3)Kirjandusliku kujundi ehitamise uus piirkond romaanis, s.o. maksimaalse kokkupuute tsoon kujunemisjärgus olevikuga (kaasajaga) Romaani stilistiline eripära on seotud uue maailma, uue kultuuri ja uue kirjandusliku
1901. aastal debüteeris "Lastelehes" realistliku jutukesega "Siil", kiire areng hakkas 1905. aastal, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline, esialgu küll ka vanaromantika ja revolutsioonikirjanduse tüüpvõtteid kasutav laad. 1906-1907 jõudis märkimisväärsete saavutusteni eri suundades - sotsiaalkriitilises ja psühholoogilises realismis ning uusromantika vallas. Ülekaalu saavutas uusromantiline kallak. Lugemismõjude kuhjudes tekkis loomingus ka kujundlikke liialdusi, häirivat literatuursust 1909-1914 lisaks pagulaselule ka mõtete ja seisukohtade selginemise periood. Tervikuna õnnestunuim lühiproosa "Toome helbed" - varjundirikas impressionism annab edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamusi, kaasmängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 29 Ebaühtlasem on "Jumala saar", kuid samas huviäratav, oma aja meeleoludest ja kunstiuuendustest kantud teos
annaabi.ee 
