Avangardismiideoloogia on loodud juba 19.sajandi alguses. Selle kohaselt olevat haritlased, seal hulgas ka kunstnikud, ühiskondliku progressi teenäitajad. 19 sajandi keskel hakati uuenduslikku kunsti nimetama moodsaks kunstiks, hiljem ka modernismiks. Modernism tunnustab ainult igale kunstiliigile ainuomaste vahenditega tehtud uuendusi ja taunib literatuurset kunsti. Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues
Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega
annaabi.ee 
