NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge
Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust. Haritud eestlannade ideaale esitab Suburg veel jutustuses "Maarja ja Eeva..." (1881), "Linda, rahva tütar" (1900 "Postimehes"). Eesti kultuuriloos Suburgil oluline kot ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised, salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda suur rahvaluulekogumine
annaabi.ee 
