alus, q on tagajärg. Seda loetakse „Kui p, siis q. On p. Järelikult on q”. Lõppjäreldus tuleneb eeldustest paratamatult. Jaatavat moodust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Alus ongi tõene. Järelikult on tõene ka tagajärg. Olukorra kohta, kus alus pole tõene, ei ütle modus ponens midagi. Kui alus pole tõene, võib tagajärg olla tõene, aga võib olla ka väär. Metasümboleid p ja q võib asendada positiivsete või negatiivsete literaalidega. Interpreteerime positiivsed väited: A, B. Nt A: Matil on raha; B: Mati ostab auto. Saame neli toimivat valemit: A → B, A ⊨ B Kui Matil on raha, siis ostab ta auto. Matil on raha. J: Mati ostab auto. ¬A → B, ¬A ⊨ B Kui Matil pole raha, siis ostab ta auto. Matil pole raha J: Mati ostab auto. A → ¬B, A ⊨ ¬B Kui Matil on raha, siis ei osta ta autot. Matil on raha. J: Mati ei osta autot. ¬A → ¬B, ¬A ⊨ ¬B Kui Matil pole raha, siis ei osta ta autot. Matil pole raha
Seda loetakse ,,Kui p, siis q. On p. Järelikult on q". Lõppjäreldus tuleneb eeldustest paratamatult. Jaatavat moodust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Alus ongi tõene. Järelikult on tõene ka tagajärg. Olukorra kohta, kus alus pole tõene, ei ütle modus ponens midagi. Kui alus pole tõene, võib tagajärg olla tõene, aga võib olla ka väär. Metasümboleid p ja q võib asendada positiivsete või negatiivsete literaalidega. Interpreteerime positiivsed väited: A, B. Nt A: Matil on raha; B: Mati ostab auto. Saame neli toimivat valemit: A B, A B Kui Matil on raha, siis ostab ta auto. Matil on raha. J: Mati ostab auto. ¬A B, ¬A B Kui Matil pole raha, siis ostab ta auto. Matil pole raha J: Mati ostab auto. A ¬B, A ¬B Kui Matil on raha, siis ei osta ta autot. Matil on raha. J: Mati ei osta autot.
annaabi.ee 
