Herderiga. Algab Hupeli publitseerimistegevus 1772 1772. aastal avaldas Hupel oma esimese pikema teose: "Eesti- ja Liivimaa publikule", kus ta esitas mitmeid ühiskondliku elu reformiprojekte ja kritiseeris Liivimaa elu puudusi. Lisaks hakkas ta alates 1773. aastast tegema ka kaastööd Berliini kirjastaja Friedrich Nicolai retsensiooniajakirjale "Allgemeine Deutsche Bibliothek". Tänu sellele levis tema kuulsus literaadina ka Saksamaal. Ilmub Hupeli peateos, "Topographische Nachrichten" 1774 1774. aastal hakkas ilmuma Hupeli peateoseks peetav "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ("Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), mida ilmus kokku neli köidet (järgmised köited nägid ilmavalgust aastatel 1777, 1782 ja 1789). Selle teosega kirjutas Hupel ennast Balti kultuurilukku, sest see sisaldab ohtralt materjali Balti kubermangude ajaloo,
Pakkus välja, et süsteemist oleks eestlastel- lätlastel võimalik välja tulla ainult kiire saksastumise teel. Ulmann oli täiesti vastupidistel seisukohtadel. Rääkis, et rahvastel on olemas oma eripära, kõik loomulikud eeldused on täpselt samasugused kui teistel rahvustel oma tuleviku ja kultuuri edendamiseks. 1840. aastate lõpul saab uueks eelärkamisaja ettevõtmiseks kõik see, mis on seotud Kalevipojaga. Kindlamalt tuleb mängu ka Kreutzwald, kes literaadina, paberi peal mõtlejana, oli varemgi end nähtavaks teinud. Kreutzwaldi esiletulek seoses sellega, et 52 1850. aastal Faehlmann sureb ja rahvusliku liikumise liidri koht jääb mõneks ajaks täitmata. Kreutzwald 1803. aastal sünnib Virumaal Jõeperes, pärisorjast isa poeg. 1833. aastal lõpetab Tartu Ülikooli meditsiini alal. Tema edaspidine elukutse tegevus oli seotud arstiks olemisega. Tegutses Võrus
annaabi.ee 
