Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstuktivistlikes monumentides. Kõige kuulsamad konstruktivistid Vladimir Tatlin (1885- 1953), Aleksandr Rotsenko (1891-1956), El Lissitzky (1890-1941) ja vennad Antoine Pevsner (1886-1962) ning Naum Gabo (1890-1977) Venemaa kunstnikest lähemalt El-Lisitzki oli kunstnik, arhitekt, fotograaf, disainer, tüpograaf, plakatikunstnik, kunstiteoreetik. Lissitzkyt ei rahuldanud suprematismi tasapinnalisus.Ta tõi oma töödesse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Oma kujundikäsitlust nimetas ta planimeetriaks, oma teoseid PROUN-ideks. See oli vorm, mis oli loodud ökonoomse konstruktsiooni abil. Vladimir Tatlin oli arhitekt, kes põhiliselt tegeles insenerkonstuktsioonidega.Tema kuulsaim töö oli "Monument kolmandale Internatsionaalile". See oli mõttejulge projekt, (torn kõrgusega 400m), kus
1919 asutati komisjon SINSKULTARH (sinteza kultura i arhitekrura), mis hakkas ellu viima Lenini monumentaal-propaganda ideid. Suunitlus uutele vormiotsingutele arhitektuuri ja kujutava kunsti ühendamise vallas oli kooskõlas noorte püüdlustega uue otsingul.Uue sotsiaalse tähendusega hoonete juures rakendati kogu fantaasiarikkust, kõige kaasaegsemaid materjale. El-Lisitzki. Lissitzky oli kunstnik, arhitekt, fotograaf, disainer, tüpograaf, plakatikunstnik, kunstiteoreetik. Lissitzkyt ei rahuldanud suprematismi tasapinnalisus.Ta tõi oma töödesse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Oma kujundikäsitlust nimetas ta planimeetriaks, oma teoseid PROUN-ideks.(PROjektõ Utverzdenija Novova) PROUN oli vorm, mis oli loodud ökonoomse konstruktsiooni abil. VladimirTatlin oli arhitekt, kes põhiliselt tegeles insenerkonstuktsioonidega.Tema kuulsaim töö oli "Monument kolmandale Internatsionaalile", mille makett valmis 1919-20. See oli
Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. El Lissitzkyt ei rahuldanud supermatismi pinnalisus. Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Ta jätkas omaenda supermatismi stiili arendamisega, seeria abstraktseid, geomeetrilisi maale, mida ta nimetas Proun´iks. Sel ajal kujutati ruumi tasapinnal, mis sisuliselt oli vaid ruumi ilusiooni loomine, Lissitzky üritas supermatismi laiendada arhitektuurilise ning kolmemõõtmelise kontseptsiooniga, ta tõi geomteerilistesse
annaabi.ee 
