aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis kaasa tuua kohutavate tagajärgedega sõja. Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel. Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda. USA tundis end esimest korda külmas sõjas ohustatuna ning Nõukogude Liit oli samal ajal rakettide paigutamisega Kuubale saanud välispoliitiliselt hea positsiooni, mille najal sai teistes küsimustes Ühendriike pitsitada. Oli selge, et olukorrale reageerima peab kõigepealt USA, kus presidendiks oli tollal John F. Kennedy. Kennedyl oli Kuubaga seoses juba kurb kogemus olemas, kui 1961
1932, aastal sõlmiti mittekallaletungileping Nõukogude Liiduga, 1939. Aastal Saksamaaga. 1934. aastal moodustati mitmepoolse sõprus- ja koostöölepinguga lõpuks Balti Liit, mis paraku hõlmas vaid Eestit, Lätit ja Leedut, mitte aga Soomet ja Poolat. Mis puutub maailma suurriikidesse, aiia 1920ndatel oli Eesti orienteeritud peamiselt Inglismaale, kes oli Vabadussõja ajal Eesti heaks- või Nõukoguse Venemaa vastu ka tõepoolest muskleid näidanud. Paraku Inglismaa välispoliitiline huvi eesti vastu vähenes.Inglismaa asemel kerkis Euroopa suurjõuks saksamaa, kellega Eesti suhted, eriti majanduslikud, tihenema hakkasid. Kuid kokkuvõttes ei õnnestunud eestil leida endale kindlat kaitsjat ja usaldusväärset eestkostjat. Euroopa kaldus järjest selgemalt maailmasõja jätkamise poole ja ükski suurriik ei tahtnud ennast väikeriikidega liialt siduda. Suurvõimud tahtsid endale jätta vabad käed, et alles
Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof. Nagu ilmneb Amarna varemetest leitud rikkalikust kiilkirjalisest kirjavahetusest allutatud piirkon- dade halduritega ja teiste valitsejatega (vt Moran 1997), kaotas Egiptus mõju- võimu peaaegu kõikide territooriumite üle Süürias ja Palestiinas, mis varem olid olnud vasallisõltuvuses Egiptusest. Selle põhjuseks oli nii vaarao hõivatus sisepoliitiliste probleemidega kui ka hetiitide algatatud mässud. Egiptuse vä- lispoliitiline hiilgus suudeti mingil määral taastada alles XIX dünastia ajal. Sise- ja välispoliitilisi ebaõnnestumisi kroonisid vajakajäämised vaarao era- elus. Nofretete sünnitas Ehnatonile kuus tütart, kes nähtavasti ei olnud füüsi- liselt või vaimselt täisväärtuslikud ja kellest kõik ei elanud täiealiseks saami- seni. Vaarao viimastel valitsusaastatel kaob kuninganna Nofretete annaali- dest, nähtavasti langes ta ebasoosingusse ja suri noorelt. Viimasel kolmel elu-