aastaseid on alla 10%. 10%-ga üle 65.aatasi inimesi on Moldovas ja Iirimaal. 20%-10% üle 65.aastaseid inimesi on Hollandis, Saksamaal, Rootsis ja Eestis. Saksamaal on kõige väiksem protsent alla 15.aastasi ja kõige suurem protsent alla 15.aastasi on Albaanias. Üle 20%-ga alla 15.aastasi on veel Moldavas ja Iirimaal. Euroopa rahvastik ei ole üldiselt vananemises kuna noori on rohkem kui pensinääre, selle tabeli järgi mis meile ette on antud. Kõige suurem välismaalaste osatähtsus on Luksenburgis kus välismaallased moodustavad rahvaarvust umbes 37%, Sveits teisel kohal 18%-ga ja Austria kolmandal kohal 8%. Nende riikide kõrge protsent tuleneb sellest, et rahvaarv on väike ja riik on kõrgelt arenenud. Nagu näiteks Luksunburg kus rahvaarv on 440 000 inimest ainult. Muidugi nad saavad nii suure protsendi kui rahvaarv on väike. Arvatavasti Saksamaale läheb rohkem välismaalasi, kuid seal protsent ei kasva niimoodi kuna rahvaarv on tunduvalt suurem
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas
annaabi.ee 
