2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud
Riigi poolt sõlmitud välislepingud ei ole dualistliku süsteemi korral riigisiseselt otse rakendatavad, s.t. isik ei saa dualistliku süsteemi korral nõuda, et tema suhtes otse kohaldataks välislepingu sätteid, ehkki see leping on riigi suhtes jõus. Selleks, et isik saaks lepinguga antud õigusi kasutada, tuleb vastu võtta riigi poolt seadus või muu üldakt, mis sätestaks needsamad õigused, mis on fikseeritud lepingus. Sellise süsteemi korral pole välisleping siseriiklikult kasutatav. Monistliku süst-i korral moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt sõlmitud rahv.vah-d lepingud ühe süst-i. Lepinguga antud õ-d on riigis kasutatavad, ilma et oleks tarvis neid õigusi siseriiklikes seadustes dubleerida. PSe §-st 123 tuleneb, et E kasutab monistlikku süst-i. See kehtestab, et kui E s-d või muud aktid on vastuolus Rkogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingut. See säte