Kaubandus Euroopa Liidus muutused Eesti väliskaubanduses Euroopa Liiduga ühinemisel. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi
(Eesti väliskaubandus ·Eesti siseturg on liiga väike tootmaks kõiki vajalikke kaupu. Selleks ei jätku kapitali ega tööjõudu (st 2/3 ressurssidest) => vajadus impordi järele ·Tõhusa tootmise korral ületab tootmise maht enamikul juhtudel Eesti turu oma vajaduse (iga tootmis-/ teenindusettevõte taotleb mastaabisäästu) => vajadus ekspordi järele) 3. Rahvusvahelised organisatsioonid väliskaubanduses a. Euroopa Liit · Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub (hetkel) 28 liikmesriiki · De facto Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1951 (Pariisi leping) · De jure Maastrichti leping 1992 · Veel 6 aluslepingut, sh Lissaboni leping (TFEU) 2010 b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil
annaabi.ee 
