Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada juurde ametnikke, kelle abil saaks tugevamalt Euroopa majanduses osaleda. Mäeinstituutides tegeleti loodusvarade avastamise ja kasutuselevõtuga. Alustati ämmaemandate välja õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjaseta". (Jena 2000, lk221) Kultuuri valdkonnas näitas Katariina II üles ülimat liberaalsust. Nimelt seisis ta usu-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse eest. Liska veel juba nimetatud positiivsed ümberkorraldused haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse
ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki. Kuid ajapikku sai see kõiks igapäevaseks. Ta käis koos Alexi, Gerri, Rasmuse, Antti, Liska, Laura ja teistega pidevalt pidudel. Ta oli oma väikevennad peaaegu ära unustanud ning ühel päeval, kui ta lasteaeda läks, et poisid koju tuua, oli tema üllatus suur. Keegi oli juba poisid ära viinud-see oli tädi Ülle, kes poiste hooldusõigust endale tahtis. Alex ja Lelet üritasid kaksikuid neilt kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nii jäidki Alex ja Lelet mingiks ajaks peaaegu kahekesi. Kindlasti mitte, sest neil käisid ju igasugused sõbrad kogu aeg külas
Siia alla ka sündmus, mis Euroopat mõjutas. Esimese iseloomuliku joonena tuleks märkida, et see tuli mingil moel Inglismaalt sisse, aga ei võtnud sama kuju. Jooned on teised, kui olid Inglismaal. Esimene pr valgustus eerijoon on see, et on hästi poliitiline. Kuidas ehitada uut ühiskonda üles. Arutleti ka selle üle, et vana ühiskond on ju risti ees. Vana ühiskond oli veel alla käinud ka. Kolmas seisus ei saanud sõna. 80ndate alguses Louis XVI ei olnud ka mingi valitseja tossike. Liska tema välismaa proua Marie Antoinette oli noor, lõbujanuline, hankis omale tualette oli kulukas. See jälle ei meeldinud maha surutud rahvale. Lõpuks see kuninglik pere hukati. 2 revolutsiooni ühe sajndi vältel veel. Dispuudid (valaikud vaidlused) iseloomustasid ka Pr valgustust. Kolmas erijoon on religioossus. Kiriku roll on suur. Siin ei ole lõhet paavstiga, mis iseloomustas Inglismaad. Pr on katoliiklik maa. Pr-l on omad ideed. Mängib rolli ka see, et pr valgustus on
annaabi.ee 
