Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet, kui see, et Kaval-Ants Jürkale koguaeg igasugu asju pähe määris, et sellest ise kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal?
III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öösiti salaja kodus käima --> Lisete kahtlustused ; Juula jääb rasedaks --> Lisete mõistab, et laps Jürka oma --> väga vihane --> Lisete surm IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb välja, et laipa polnudki ; kevadel leitakse metsast luud --> uurimine mõnda aega V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele
Miks? Mulle oli sümpaatsem Jürka, sest hoolimata oma rumalusele, oli ta aus ja erakordselt töökas. Ta pürgis siiralt õndsuse poole ja õppinud teiste käest, et õnn saabub ainult läbi töö, rühkis ta oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega Juulale eriti välja, et ta neist hoolis, kuid pärast iga lapse surma poetas ta pisara ja enne Juula surma muutus ta oma naise vastu eriti soojaks. Vanapagan ei väljendanud oma armastust
Lisete läinud, pääses ka kassipoeg Jürka suurest peost minema ja hoolimata pingutustest ei õnnestunud Jürkal teda kätte saada. Lõpuks hakkas ta seina lõhkuma, et kassipoega kätte saada, kuid siis jõudis Lisete tagasi ja meelitas kassipoja piimaga peidust välja. Järgmisel päeval, kui Lisete parajasti kassipoega piimaga toitis ja Jürka seda pealt vaatas, tuli nende õuele Kaval-Ants või nagu Jürka ja Lisete teda tundsid - sulane. Kutsus Jürkat ja Lisetet Kaval-Antsu tallu, et loomadest rääkida. Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha
Antsu juurde orjama, ükskord koju öösel hiilides leidis sulase toast kus ka Lisete, pidi ukse maha murdma, et sisse saada ja just oli knast plehku panemas sulane. Naine räägib kuidas ta unes oli teda mustal täkul näinud tulemas. Jürka naise soovitusle parandab ukse ja naine lubab sõnad edasi anda, et järgmine kord samm vastu vahtimist kui selliseid tempe teeb ning hoiab akna nüüdsest alates kinni. järgmine kord saabub, Jürka tuleb öösel ja karjub Lisetet kui leiab seest tühja sängi, Lisete tuleb tükki ajapärast sealt kuhu kass oli pugenud kui teda märkas, Jürkal tekkib kahtlus ja ehki Lisete teda kõigest väest takistada püüab leiab Jürka sulase järjekordselt küünist ehki ta peaks magama lakkas, seega on selge, et kaks teda on tüssanud ning Jürka vihas kinnisuses põletab Sulase koos küüniga maha, naine siiski hüppab talle rinnale ja elu jätkub kui Lisete väidab, et ikka teda ju armastab. Räägib juhtunust ka Antsule,
annaabi.ee 
