Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad:
(Bradley, 2008:10-11) Vastupidiselt seemnetega paljunemisele saadakse vegetatiivsel paljunemisel vanematega identsed taimed. Seemned võivad mullas olla pikki aastaid puhkeseisundis ning hakata idanema alles aastate pärast. See on üks kohastumus, kuidas liik püüab end säilitada. Seemnete suurus, kuju ja värv on tingitud suuresti nende levimise viisist. Näiteks tuulega levivad seemed on üldiselt kerged ja väikesed, tihti levimist hõlbustavate lisemetega (karvad, tiivad või põied). Nad võivad lennelda emataimest väga kaugele. See annab liigi püsimajäämiseks eeliseid, näiteks liigi leviala laieneb kiiresti. Teiselt poolt võib seemnete väiksus olla paljunemisel tõsine problem. Väiksesse seemnesse mahub vähe toitaineid, mistõttu paljud seemed hukkuvad kas enne idanemist või siis idanemise ajal ebasoodsates tingimustes. Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad
Roht- või puittaimed Vahelduvate lihtlehtedega Enamik tugevate ränistunud või lubjastunud üherakuliste karvade tõttu karedad Õied viietised, ühekülgsetes keerisõisikutes Kroon liitlehine, neel sageli muhkude, voltide või soomustega Sigimik ülemine, kahest viljalehest tekkinud, algul kahepesaline, muutub valmides neljapesaliseks Vili: kahest viljalehest moodustuv nelja osapähklikesega jaguvili, luuvili või kupar Pähklikesed sageli konsjate karvadega (epizoohooria) või lihakate lisemetega (mürmekohooria) Selts emajuurelaadsed – Gentianales Lehed vastakud, vahel abilehtedega. Niineosa paikneb puidu sees Esinevad alkaloidid, paljud väga mürgised - strühniinipuu Mitmerakulised näärmed Kaks suurt peamiselt troopika sugukonda ja kolm pisemat: koerakoolulised, madaralised, emajuurelised, logaanialised (strühniinipuu) Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki
annaabi.ee 
