Nimelt on Riigikohus 4. novembri 2011. a määruses*20 märkinud, et alates 1. septembrist 2011 ei ole mõistliku menet- lusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja § 306 lõike 1 punktis 61. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu- lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda- mist.*22 Kriminaalmenetluses on kohtumenetluse poolel nüüd KrMS § 2741 alusel võimalik taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui asi on olnud kohtu menet- luses vähemalt üheksa kuud. Seda eeldusel, et kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimin-
teoreetilist poolt, kuid tekkisid ka mõned vasturääkivused uurimusliku ja teoreetilise poole vahel. Näiteks teooria peatükis toodi välja, et enamik ettevõtjad arvavad, et kui nad oleks teadnud, et ettevõtte esimene aasta on nii raske, siis nad poleks ettevõtet loonudki, kuid Tammeleht ei kahetsenud kunagi ettevõtte loomist. Sellest autor järeldas, et teoreetiline osa toob välja küll üldtendentsid, kuid ettevõtte võib saada edukaks ka teistmoodi. Kõige keeru- lisemaks pidas intervjueeritav esimese aasta puhul hea personali leidmist. Selgus veel, et töötati oma ettevõtte kallal kogu aeg (nii õhtuti kui ka nädalavahetustel). Uurimustöö käigus selgus, et väga tähtis osa ettevõtte alustamise juures on inimlikul faktoril. Ettevõtja peab hästi läbi saama nii oma partnerite, klientide, töötajate kui ka konkurentidega. Uurimus võiks jätkuda suuremal hulgal ettevõtjate intervjueerimisega, et saada
Arnold Veimer (194451), Aleksei Müürisepp organisatsioonidega. Nende roll oli aga veelgi (195161), Valter Klauson(196184), Bruno Saul tagasihoidlikum. (198488) ning Indrek Toome (198890). Nõukoguliku “demokraatia” üheks olu Kohtadel tugines täidesaatev võim eri ae lisemaks väliseks atribuudiks olid valimised. gadel küla/valla, alevi, linnarajooni või maa Esimesel Nõukogude aastal (194041) oli konna/rajooni täitevkomiteedele. Kohalike piirdutud üksnes Riigivolikogu valimistega ja nõukogude ülesanded olid lisaks majanduselu nii Ülemnõukogu kui ka kohalikud nõukogud
annaabi.ee 
