Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad. Andrian Tees 1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu
Tähtsamateks kuppelehitisteks sellel perioodil olid San Vitale kirik Ravennas (joonis 11) ja Hagia Sophia kirik Istanbulis (joonis 12). [10] Joonis 11. San Vitale [1] Joonis 12.Hagia Sophia basiilika [1] 10 Vana-Rooma arhitektuuri massiivsust ja võimsust asendas nüüd bütsantsi elegants ning hoonete kõrgus. Hooned olid väljastpoolt kaunistatud liseemide ja petikutega, lisatud olid rohkem võlve ja kupleid, ehitusmaterjalidena kasutati telliskivi, kivi ning marmorit. Kuplid sümboliseerisid kosmost ja taevast ning koos tsentraalehitisega (seinad on keskpunktist võrdse kaugusega) lõid need arhitektoonilise eeskuju, mis on idapoolsetes kristlikes kirikutes osaliselt tänapäevalgi kohustuslikuks elemendiks. [4] 3. ISLAMI ARHITEKTUUR Islami arhitektuuris aastatel 650-1600 kujunes kõige olulisemaks ehitiseks mosee (joonis 13), mis
annaabi.ee 
