järkab Bismarckide sugupuud,siis läks Tanel välja sõpraega kohtuma,kuid juba mõne tunni pärast oli politsei Taneli vanemate maja ukse taga ja neile ning Heidile teatati raskest avariis, milles ka Tanel hukkus. Ennustus oli täide läinud. Aastaid hiljem said Heidi koos oma ja Taneli tütre Lisbetiga ning lähedamaste tuttavatega ikka ja jälle Taneli haual kokku, nii ka 10 aastat pärast Taneli draagilist surma. Kogu selle aja oli Martin, Taneli parim sõber, Heidile toeks olnud ja Lisbeti koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati meiega,'' lausus Lisbet,kes ise küll polnud kordagi oma isa näinud,aga armastas teda väga.Enne lahkumist asetas Heidi ühe kirja hauale ning kuivatas pisaraid lahkudes... Taneli hauakivisse oli raiutud tume tekst : Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aega vaid tulla ja minna,
mobiil seal, aga kui Heidi vaatas oma vastamata kõnesid ja sõnumeid tahtis ta hoopis, et poleks telefoni leidnud, kuna talle oli kaks sõnumit saatnud tema endine poiss Reimo. Kui Tanel neid sõnumeid nägi, sai ta väga vihaseks, sest sõnumid solvasid Heidit. Heidi ei julgenud pärast sõnumite saamist enam üksi Diana juurde minna, kuna ta teadis, et Reimol oli kombeks vara hommikuti purjuspäi tänaval kõndida. Linnas kohtasidki nad Reimot, ent Tanel tundis temas ära oma õe Lisbeti endise poisi, kes oli tüdruku maha jätnud ning too oli teinud sellepärast enesetapu. Tanel andis suures vihahoos Reimole peksa. Heidi üritas poissi tagasi hoida, et ta pahandustesse ei satuks. Diana juurde jõudes oli tüdruk väga üllatunud, et Heidi ka poisi kaasa võttis. Kui Diana oli ehmatusest üle saanud, rääkis Heidi talle uuesti kogu loo ära. Kuna pärast Diana juurest lahkumist ei viitsinu Heidi koju minna, läksid nad koos Taneliga poisi koju