faktide võltsimine või petmine. Paljasta see kohemaid. Seejärel taotle kokkulepet, et läbirääkimisi jätkatakse ausate reeglite järgi. Kutsu teine pool leidma lahendust, mis rahuldaks osapoolte ühiseid huve ja leevendaks erimeelsusi. Kui see ei aita, kaasa erapooletu vahendaja (Lewicki jt 1999:262-263; 89-113). 7. Vajadusel võta aeg maha: · kui on vaja lisainfot või lisavolitusi; · kui on vaja esitatud andmeid kontrollida; · kui läbirääkimised ei kulge plaani järgi; · kui teine pool teeb ootamatu ettepaneku (Mikkin 1994:3). 8. Kontrolli oma emotsioone ja vaigista ka teise poole omi meeldivalt suheldes. 9. Ehita usaldus üles, mis on üldse läbirääkimiste alustamise eelduseks (Hargie, Dickson 2004:392-394).
3) keskkonda kahjustavad hädaolu- Suurte keskkonnareostustega kaasneb korrad (keskkonnareostus); oht inimeludele ja riigi majandusele. 4) majanduskahju tekitavad hädaolu- Raskeimate ja ohtlikemate hädaolu- korrad (finantskriisid, pankrotilaine). kordade puhul on riigiasutustel õigus kasutada inimeste ja riigi kaitse huvi- Joonisel 3.2 on kirjeldatud hädaolu- des lisavolitusi. Kõige raskemad häda- kordi nende raskusastme järgi. Riigi- olukorrad on eriolukord, erakorraline kaitse korraldus peab hea seisma sel- seisukord ja sõjaseisukord. le eest, et riigikaitse eest vastutavad institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda- riigi valmisoleku tegutseda hädaolu- mise eest vastutavad eri ametkonnad. Näiteks tõkestab loomataudide laia- kordades. Seepärast on esimene aste