taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Suhteline viga on absoluutse vea suhe mõõdetava suuruse tegelikku väärtusesse. Taandatud viga on absoluutse vea suhe mõõteriista mõõtepiirkonda või kui alumiseks mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri.
taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Suhteline viga on absoluutse vea suhe mõõdetava suuruse tegelikku väärtusesse. Taandatud viga on absoluutse vea suhe mõõteriista mõõtepiirkonda või kui alumiseks mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri.
Induktsioonarvestid võivad olla: ühefaasilised; kolmefaasilised neutraaljuhtmega; kolmefaasilised neutraaljuhtmeta ja kahetariifsed (ühefaasilised, kolmefaasilised) elektriarvestid. 15. Takistuse mõõtmine. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõõdetav ahel või tarbija, peavad olema pingevabas olekus. Olenemata oommeetri liigist, ühendatakse see rööbiti mõõdetava takistusega. Mitmepiirkonnalise oommeetri kasutamisel tuleb valida õige mõõtepiirkond. Vale piirkonnaga mõõtmisel võib osutada mõõteriista näit valeks. 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus
takistuse mõju mõõtmise tulemusele. Keskmiste takistuste mõõtmise puhul ei ole vaja arvestada ülalmainitud takistuste mõjusid. Suurte takistuste mõõtmisel tuleb arvestada mahu- ja pinnatakistust, temperatuuri, niiskuse ja teiste tegurite mõju. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Ainukeseks juhuks, kus kasutatakse vahelduvvoolu on vedeljuhtide takistuse mõõtmisel. Alalisvoolu kasutamine vedeljuhtide või suure niiskuse sisaldusega juhtide (maandustakistus) takistuse mõõtmine ei ole lubatud, sest sellega kaasneb elektrolüüsi nähtusest tingitud mõõteviga. Takistuste mõõtmine oommeetriga Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri
Põhiviga on maksimaalselt lubatud viga normaaltingimustel. Universaalseid normaaltingimusi ei ole, need kehtestatakse individuaalselt igale mõõteriistale (temperatuuri, niiskuse, õhurõhu, toitepinge vahemik jne.). Näiteks etalonnormaalelemendi puhul on lubatud temperatuurivahemik (23,000 ± 0,005)'C. Tavalistel seadmetel on see 20'C või 23'C ümbruses ± 0,1'C kuni ± 5'C. Normaaltingimustes on mõõteriist kõige täpsem. Töötingimustes lisandub täiendav viga, nn. lisaviga. Hoiutingimuste piirkonnas mõõteriistaga enam mõõta ei saa, aga mõõteriista säilimine mõõtmiskõlbulikuna on veel tagatud. Kahjustavate tingimuste piiri ületamisel mõõteriist rikneb. Normaal-, töö-, hoiu- ja kahjustavate tingimuste vahekorda illustreerib joonis 20. normaaltingimused x töötingimused