Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb saba välja kui ümar pudelihari. JÄSEMED: ESIJÄSEMED: Eestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest mõõdukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt. Luud on toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani, on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada. Õlad ja õlavarred: Labaluud on hästi arenenud. Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud. Küünarnukid:Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Randmeliigesed: Tugevad, kuid nõtked. Kämblad:Külgvaates veidi kaldus asetusega. TAGAJÄSEMED:
jõudmine. Autosoom-dominantselt päritavad haigused Dominantselt päritavat haigust kandev geen domineerib oma terve paarilise üle ning haigus ilmneb järglasel siis, kui kasvõi üks geenidest on haiguse kandja. Kui üks vanemaist on haige, on lapse haigestumisrisk 50%. Dominantselt päritavad haigused on reeglina kergema kuluga kui retsessiivselt edasikanduvad. Dominantselt päritav haigused on näiteks: kokkukasvanud varbad, lisavarbad, akondroplaasia (kääbuskasv eelkõige lühikeste toruluude arvelt), neurofibroom ning osa nahahaigusi, näiteks kongenitaalne ihtüoos e. kaasasündinud kalasoomustõbi. Sugu- ehk X-liitelised haigused Kui haigust kandev geen asub X-kromosoomis, tähendab see, et haigus ei avaldu naisel, kellel on ka teine, "terve" X-kromosoom, mis domineerib haige paarilise üle.Mehe Y-kromosoom seevastu ei ole suuteline X-kromosoomis asuva "haige" geeni toimet üle kaaluma ja seetõttu haigus saab avalduda
annaabi.ee 
