Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaprobleemidega, kuid
Haldusõigusrikkumised koondati karistusseadustikku ning nimetatakse nüüd väärtegudeks. Süütegu kuritegu, väärtegu. Arest on karistus, mille korral süüdimõistetult võetakse vabadus ühest nädalast kahe kuuni. Karistusseadustiku eelnõu kohaselt võib kohus mõista vangistuse kahest kuust kuni kahekümne aastani või siis kogu eluks. Alla 18-aastastele on max. vangistuse kestus 10 aastat. Väärteo eest on karistuseks alati rahatrahv, lisatrahve kohaldada ei tohi. Rahatrahv on väärteo eest kohaldatav karistus, rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus. Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine). Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse. Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei
annaabi.ee 
