See tähendab, et süsteem mida käsitletakse ei pruugi alati optimaalselt toimida puhtalt seetõttu, et on tekkinud vastuolu loodusseadusega, kust paraku ei saa kuidagi ümber. Näite saab tuua käest pillatud teelusikaga, mis langeb väga suure tõenäosusega Maa poole. Vastavalt gravitatsiooniseadusele teame, et lusikas tõesti ei tõuse omal jõul õhku ega jää kukkumata, kui temast õhus lahti lasta. Samas, kui on tegemist lisateguritega, mis ei ole loodusseadusega kooskõlas, siis saame muuta nii mõnegi süsteemi toimimist, nt. proovime magnteetilisel jõul lusikat vastu gravitatsiooni liigutada. (Loorents, lk.39, Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip). Võttes kokku esimest peatükki, peaks lugejale küllaltki selge olema, et süsteemide käsitlemisel ei saa vastu minna looduse seadustele, sealhulgas füüsikalistele reeglitele. Kindlasti on võimalik manipuleerida nende reeglitega, kuid selleks peab
Sõltuvad muutujad on näiteks käive, kaubatuntus, poolehoid kaubale (Bonne). Neid muutujaid varieerides võib saada huvitavaid tulemusi. Näiteks võib uurida, mis juhtub turul, kui meie tegutseme järgnevalt. Seda meetodit on huvitav ja ahvatlev kasutada, kuid samas tuleb arvesse võtta ka selle meetodi puuduseid. Kui teoreetiliselt peaks turul midagi muutuma vastavalt meie tegutsemisele, siis tegelikult ei pruugi turul midagi juhtuda või juhtub midagi muud. See on seletatav mitmesuguste lisateguritega, mida eksperimendi käigus ei ole võimalik mudelis arvestada. 8 3.1. Küsitlus ja selle tüübid Küsitlusuuringut saab jagada kaheks, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud. Kvalitatiivne uuring seisneb teadlike inimeste või inimeste grupi küsitlemises. Tavaliselt on fookusgrupi suurus kuni kümme inimest. Arutelud on enamasti vabas vormis ning puudub kindel struktuur.
annaabi.ee 
