lihkeohtlikke orulõike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete võimalikkusega. Maalihete analüüs on näidanud, et Pärnu piirkonnas kulgevad need looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tõttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal ühesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nõu pidada teadlastega. Loomulikult on insenertehniliselt võimalik ehitustegevus ka lihkeohtlikel nõlvadel, see on aga alati seotud märgatavate lisakulutustega. Maalihe Pärnumaal Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel290_280
lennukitega kaootilisemalt. Lisaks peab VTS operaator olema pidevalt valvel andmaks õigeaegselt nõustavat teavet. Mõnede laevade jaoks on manööverdavuse puudus oluliseks faktoriks. Kuna erinevat tüüpi laevu on väga palju (seda ei saa öelda lennukite kohta), siis peab VTS operaator teadma iga piirkonnas liikuva laeva mõõtmeid ja lasti, et vajaduse korral saaks anda õigeaegselt soovitusi laeva kinnipidamiseks või pööramiseks. See lisab veel ühe dimensiooni probleemile. Lisategurina peab siin ära märkima, mis esineb sageli VTS piirkondades, kuid mis ei ole ATC juures levinud, on see, et sadama keskkondlikud tegurid muutuvad pidevalt ning oluline on kohalike olude tundmine otsuste tegemisel navigatsiooniprotsessis. Ebatavalised hoovused, ajutised süvendamisalad, ankrus olevate laevade tihedus ja halb nähtavus võivad olla tegurid, mida võib VTS jälgida ning mis tuleb lisada üldisse pilti. Selliseid tegureid peavad teadma ka meremehed, mis aga lisab
annaabi.ee 
