stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3. Tänu tehnoloogia täiustumisele on põlevkivienergeetikast lähtuv atmosfääri saastamine vähenenud.
aktsionäride rikkuse suurendamisel. Tulemused võiksid olla 15% juures, sest siis saab lugeda piisavaks ka inflatsiooni tingimustest tulenevalt. Üldlevinud arvamuse kohaselt peaks ROE olema kõrgem kui keskmine laenuintress. Seda põhjendatakse sellega, et omakapitali investeerides on raha kaotamise risk kõrgem kui seda kellelegi välja laenates. Kõrgem risk tuleb kompenseerida kõrgema tuluga. Lisateadmist!! Aktsiate väärtusnäitajad Hinna ja dividendide suhtarvud (price and dividends ratios) Iseloomustavad firma turuväärtust, turu ootusi firma kohta võrreldes võistlejatega. 1. Tulu ühe aktsia kohta (earnings per share e.EPS) Suhtarv näitab kui palju teenib kasumit iga käibes olev lihtaktsia (osak). Seda arvutatud aktsiakasumit nimetatakse baasaktsiakasumiks. Näitaja on ka aktsia väärtuse hindamise mõõdupuu 2. Dividende puudutavad suhtarvud 3
asendusid peagi kivihoonetega, mille seinu kaunistasid ristiusu sõnumit edastavad seinamaalingud. Kirjalikest allikatest teame, et saarlased on 13. sajandil korduvalt usust taganenud, et kristlased tunnevad end ka Põhja-Eestis ebakindlalt ja et 1343. a Jüriöö ülestõusu käigus põletati kirikuid ja tapeti Padise kloostri munki. Teame aga ka seda, et enne ülestõusu on eestlased lubanud kaevata taanlaste ülekohtust Jumalale ja kõigile tema pühakutele. Lisateadmist usuolude kohta vallutusjärgsel ajal pakuvad arheoloogia andmed. Nende põhjal kadusid muinasaegsed matmiskombed surnute põletamine ja kivikalmetesse matmine suurte hauapanustega (relvad, suured tööriistad ja savinõud) üsna ruttu pärast vallutust, võimalik et vahetult ristiusu vastuvõtmise järel. Võib arvata, et vastavad sätted leidusid alistumislepingute tingimustes. Pärast vallutust saab alguse uus, hoopis teistsugune matusepaikade süsteem. Kuigi koos