tööle, sest seal on põhimõtteliselt mitu korda suurem palk ja see aitab neil palju paremini ja muredevabalt elu elada. Soomlastest tööandjad võtavad samuti hea meelega Eesti tööjõudu vastu, kuna ka nemad pole kohustatud riigile makse maksma. Mina arvan, et on küll hea, kui inimesed tahavad mustalt töötada, aga mina enda seisukohalt leian, et mul on vaja haridust, kui ma tahan enda elus midagi saavutada. Mitte ükski lisateadmine ei jookse mööda maad laiali, kunagi ei tea, kuna sul milliseid oskusi/teadmisi vaja minna võib. Seega inimesed peaksid pingutama väga palju, et oma eesmärkide poole püüelda ja ei tohi kiirelt loobuda, see põhjustabki selle, miks meie tööturul on nii palju töötuid, kes on töötukassas arvele võetud, riik maksab neile toetust ja selle kõrvalt teevad veel mustalt ka juhutöid. Inimestel on alati omad kasud sees ja seda ei saa paraku mitte kuidagi ka muuta.
Õpetaja arvamus Tegemist on suuremahulise ja praktilise uuringuga, töö autor on koostanud kokkuvõtliku uuringu Eesti noorte une ja õppimisharjumustest. Töö ülesehitus on loogiline, alapealkirjadega liigendatud, kõneviis on korrektne. Tulemused ja teooria on kooskõlas, teooria on seletatud lahti kohati spetsiifilisel tasemel, seletades lahti ka inimesega magamise ajal toimuva (unefaasid). Antud töö kontekstis on see pigem lisateadmine, mitte otseselt kooskõlas eesmärgiga – kuid võib viidata pigem autori isiklikule panusele, huvile ja laiale silmaringile. Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud. Kokkuvõttes on ühendatud teadmised teooriast ja tulemustest, autor on pakutud soovitusi (noortele, õpetajatele ja lapsevanematele) unehäirete ja väsimusega paremaks toimetulekuks,