niigi kehvas seisus. 1 Riiklikku ravikindlustust omaval inimesel on raske mõista, mida tema kindlustus tegelikult hõlmab. Sotsiaalmaksu tasumise eest lubab riik küll katta maksumaksja ravikulud, kuid kui asi tõsiseks läheb, selgub, et arsti juurde pääseb paari kuu pärast ja operatsioonini jõutakse aasta möödudes. See on viinud olukorrani, kus inimesed maksavad lisaks sotsiaalmaksule omast taskust üsna kopsakaid lisasummasid, et ravi õigeaegselt ja piisavas mahus kätte saada. Väljavaade tulevikku on selles osas pessimistlik, sest haigeid lisandub elanikkonna vananemise ja eluea tõusu tõttu järjest juurde, kuid maksumaksjaid jääb vähemaks. Patsiente ei ravita enam riigi, vaid tema enda raha eest ja see muudab patsiendi ja raviasutuse suhte olemuslikult teiseks. Võib ilmneda, et mõnest haiglast ei soovita siis enam nii palju teenuseid tellida. Suureneb raha kasutamise efektiivsus. Erakindlustuse
· teenindushulgast. Suurema teenindushulgaga (rohkema arvuga õpilastega koolid) raamatukogud on paremini rahastatud, sest eraldatav summa sõltub pearahast. Muidugi on suuremates koolidess ka rohkem lugejaid, kuid väikesemate õpilastearvuga kooli raamatukogudes kannatab eelkõige nimetuste arv ja seega ei saa ligilähedaseltki rääkida mitmekesisest kirjanduse valikust. · omavalitsuse halduses olevate raamatukogude arvust. · raamatukogu juhataja ettevõtlikkusest hankida lisasummasid fondidest, sponsoritelt, tasulistest teenustest jne, samuti suhetest ja koostööst kohaliku omavalitsuse, kooli, piirkonna teiste asutustega Toote hinna kujundamine Õpilased tulevad ikka raamatukogusse abi saama, kurvaks teeb ainult nn. kohustusliku kirjanduse vähesus. Ja selle piisavaks muretsemiseks puuduv raha. See on kooli- kui ka rahvaraamatukogude valupunkt, mis tuleks kiiresti lahendada. Kooliraamatukogud peaks siiski
tegevust. Ükski, isegi kõige väiksem eksimus, ei tohtinud jääda edaspidi karistamata. Politsei korraldatavaid aktsioone, milles motiveeritakse ametnikke trahvisummasid kasvatama, tuleb vaadata riigikassa täitmise kampaaniana. Mitmekordselt kasvatatud trahvitulu ei näita liikluskultuuri muutust, vaid trahvikviitungite kergekäelist väljakirjutamist ja ennetustöö unarusse jätmist. Sellise kampaania käigus kogutud lisasummasid tuleks vaadata maksudena. Kokkuvõtteks Maksukoormust saab hinnata muidugi mitmeti. Varjatud maksusid arvestamata annab ühiskonna maksukoormusest hea ülevaate ka riigi maksutulu jagunemine elanike vahel. Kui võtta Eesti elanike arvuks 1 340 000, siis tasus arvestuslikult igaüks 2006 asastal 46 706 krooni makse, 2007 aastal 58 567, 2008 aastal 59 930 ja 2009 aastal 57 769 krooni. Statistilised keskmised töötasud oli samas (2006-2008) 9407, 11 336, 12 818 ja 12 147 krooni.
annaabi.ee 
