võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud. Korrosiooni eemaldamine · Telliste pinnatöötlus katetega, mis vähendaksid lahtist poorsust ja sellega suurendaksid siis ka külmakindlust. · Katta maja fassaad osaliselt või terviklikult uute fassaadimaterjalidega koos lisasoojustusega. · Valgeid laike peaks saama eemaldada soolhappe lahusega
● hoonet saab kasutada täies ● krunt peab võimaldama mahus asetada aknaid lõunasse ja ● meeldiv temperatuur läände ● pole keerulisem tavamaja ehitusest Meie otsus Otsustame passiivmaja kasuks, sest hind tuleks ainult 10-20% kallim tavalisest majast. Lisaks paneme raha pigem lisasoojustusele, kui mingile muule kallile esemele, nt diivanile, sest diivani eest raha ilmselt kunagi tagasi ei saa. Küll aga lisasoojustusega võib kulud juba mõne aastaga tasa teha. Kasutatud materjalid ● http://passiivmaja.laar.ee/passiivmaja-hind/ ● http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja ● https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja#PHPP ● http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& ● http://www.termoplokk.eu/miks-termoplokk-madalenergiamaja /passiivmaja/ ● http://www.passiivmaja.net/tutvustus.html Täname kuulamast!
Siis põhjustab ebapiisav soojustuskiht ka suuremaid kadusid. [6] Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat. [6] 7 Iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus reziimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. [6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus
116 Niiskustehniliselt turvalised lahendused on väljastpoolt lisasoojustatud sein (teine rida) ja lisasoojustamata sein (esimene rida). Mõlemal juhul on suhteline niiskus alla kriitilise taseme, et vältida hallituse või mädaniku teket või veeauru kondenseerumist. Soojusvool läbi lisasoojustatud seina on ligi kolm korda väiksem kui läbi lisasoojustamata seina. Kümne sentimeetri paksuse lisasoojustuse korral on seespoolse ja väljaspoolse lisasoojustusega seinte soojusjuhtivus sarnane. Oluliselt erineb aga seespoolse ja väljaspoolse lisasoojustusega palkseina niiskusrežiim. Kümne sentimeetri paksuse seespoolse lisasoojustuse korral langeb palgi sisepinna temperatuur alla küllastustemperatuuri ja veeaur kondenseerub palgi sisepinnale. Kui seespoolse lisasoojustuse paksus on õhem, kuni viis sentimeetrit, on võimalik teatud juhtudel veeauru kondenseerumist vältida. Niiskustehniliselt turvalise lahenduse tagamiseks tuleb siseõhu
annaabi.ee 
