ristates. Annab kulutatud söödakoguse kohta rohkem piimarasva, kui eesti mustakirju või punane lehm. Eesti punane veisetõug ... - on kujunenud eesti aborigeense maakarja ristamisel angli (angleri), taani punase, põhja- schleswigi ja teiste sugulastõugudega. On enam levinud Lõuna-Eestis. Põhja-Eestis on rohkem mustakirjut karja, maakari on aga peaaegu kadunud. VEISTE PIDAMINE Üldnõuded lautadele · Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis · Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta · Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta · Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15 · Ventilatsioonikorstna ristlõikepindala peab olema 200-300 cm2 looma kohta · Õhu liikumise kiirus laudas 0,2-0,4 m/s Lautade tüübid allapanu ja sõnnikukäituse alusel Puhaslaudad Veiseid peetakse betoonist või laudadest asemetel, sõnnik koguneb renni ning eemaldatakse laudast iga päev. Eelised:
t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 65. Lüpsilehmade praakimise põhjused · nakkushaigused · vanus · traumad · madal toodang · ainevahetushaigused · jäsemete haigused · udarahaigused · ahtrus · muud põhjused 66. Veiselautade põhinõuded Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis. Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta. Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta. Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15- Ventilatsioonikorstna ristlõikepindala peab olema 200-300 cm2 looma kohta. Õhu liikumise kiirus laudas 0,2-0,4 m/s 67. Farmi hügieeni profülaktika (enda arvamus on mul siia kirjutatud) Mida kõike tuleks teha, et enneteda (profülaktika) haigusi. Farmi hügieeni tagamiseks tuleks pärast