põldude efektiivsem väetamine ja mitmeväljasüsteem, tööstuslikult toodetud põllutööriistad (masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5 miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng (väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne kasv). Põllumajanduse areng Perifeerias (Soomes, Norras, Islandil) olulised kõrvalised lisasissetulekud: nt tõrva tegemine ja viina põletamine, kalastus, prahivedu ja jahipidamine. Põhjamaade põllumajanduse arengule oluline SB vabakaubandus (1849-1914) ja Saksa tolliliit (1834-1871) ja Peterburi: eksporditi teravilja, võid, sealiha, peekonit, juustu ja kala. Raha hakkas liikuma maapiirkondades ja taluperemeeste jõukus kasvas. Moodsa põllumajanduse mõju sotsiaalsele kihistumisele Sotsiaalne diferentsieerumine maapiirkondades (1750-1850), talurahvast kujunes keskklass
Järva- ja Virumaa üsna leiged. Kirikuringkondadele olevat eelkõige pahameelt tekitanud võltsprohvetid. Kirikule ei meeldinud, et palvemajad on rahvast täis, aga pühapäeval on kirikud üsna tühjad. Esimeseks piiravaks sammuks, mis kehtestati, et Saksamaalt ei tohi rohkem jutlustajaid tulla. Rüütelkondade tasandil mõjub karskus ja kasinus mõisamajandusele halvasti. Ka rüütelkondade Maapäeval oli üheks teemaks, et mõisate lisasissetulekud kõrtside näol on kaduma läinud. Vagatsemine olevat ka töökultuuri mõjutama hakanud. 1740. aastatel arutatakse tõsiselt, kuidas seda ohjata. Probleemist kui sellisest on teavitatud ka Peterburi keskvõime. Võimule tulnud keisrinna Jelizaveta võtab asja väga tõsiselt. 16.04.1743. aastal keelustab oma ukaasiga vennastekogude tegevuse. Aluseks olid kaebused, kuid kas aadel ja rüütelkonnad just keelustamist silmas pidades, on raske öelda