käibelt ELi eelarvesse kindla protsendi ühtlustatud käibemaksubaasist. Rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevad vahendid- seda maksu arvestatakse rahvamajanduse kogutulult proportsionaalselt liikmesriikide RKT osakaalule EL ühises RKT-s (rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem). Praegusel ajal pärineb suurem osa ELi sissetulekutest RKT-lt arvestatud maksudest. Muud tulud: Euroopa Liidu lisasissetulekuallikaks on näiteks ELi teenistujate palkadelt kogutud maksud ning ELi abiraha mittesihipärase kasutamise või ettevõtete poolt vabakonkurentsi nõude rikkumise eest tasutud trahvid. 5. Liikmesriikide netomakse ELi ühisesse eelarvesse koosneb..... Summast, mis on eelarvesse makstud ja millest on maha arvatud saadud toetused ja abi. 6. Kuidas iseloomustaksid Eesti panust ELi ja sealt saadavate toetuste suhet?
Isiklik maalapp toitis Brežnevi ajal ära suure osa inimestest- kui seda poolt poleks olnud, siis nõuk põllumaj oleks päris käpuli olnud. Jõuab 80ndatel ka käpuli, aga pikka aega isiklik maalapp oli paljude perede jaoks väga oluliseks ventiiliks. Tuleb muidki võimalusi- nt isegi õpetajatele pakuti väikest maalapikest, kus oli võimalik nt kaalikaid kasvatada. Oli õpetaja või mõne teise inimese jaoks tegelikult üsna oluliseks lisasissetulekuallikaks. Kui maalapp korralikult ära hariti, saak saadi, siis tulu võis olla 2-3 palga suurune. See on tegelikult oluline lisa pere aastasissetulekule. Eestis oli 80ndate II poolelgi see olemas. Põllumajanduse puhul tegelikult mingit lahendust ei leitud, areng toimus ikkagi ekstensiivsel teel ja kuna 70ndatel naftaturu seisukohalt konjunktuur oli NL-le soodne, NL nafta müügist sai enneolematuid kasumeid, siis naftadollarid ei soodustanud laiemalt üldse efektiivsema majandamise peale mõtlemist