orienteerumine, selle problemaatika, liigenduse, põhiteesidega tutvumine. Sel kombel loome õpitud üksikteadmistest kiiremini terviku ning saab lihtsamini aru teema siseloogikast: miks, millega seoses midagi käsitletakse. 2.lähtu õppimisel Pareto seadusest: seletusest, formuleeringust, kirjeldusest, postulaadist, seaduspärasusest ja teoorias on enamasti peidus paari lausega väljendatav juhtmõte. Juhtmõtte taipamine teeb kergesti mõistetavaks ülejäänud teksti ja lisaseletuste 80% mõtte.3. ürita mõista lähedaste nähtuste eristamisalust. Lähedased mõisted kipuvad segi minema. Kõrvuta neid( aisting ja taju, instinkt ja harjumus, leebus ja alistuvus, viha ja vimm, kujutlus ja fantaasia, projektsioon ja introjektsioon, keel ja kõne, intelligentsus ja loovus...), tehtes selgeks, milles need teineteisest erinevad. 4. Järgi õppides ja nähtusi uurides funktsionaalset-struktuurset põhiskeemi. Alusta keerukanähtuse tundamõppimist funktsionaalanalüüsist
kombineerimist reeglina EI KASUTATA!!! – Maht piiratud – mõlema meetodiga analüüsitud materjali ei suudeta korralikult läbi analüüsida – Oskused – BA-tudengi ei valda enamasti nii hästi mõlemaid, nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid, andmeanalüüsi tehnikaid Meetodite kobineerimine - võimalusi • Triangulatsiooni strateegia: tulemused, mis on saadud ühe meetodiga kontrollitakse üle teise meetodiga. Üks meetoditest peab olema prioriteetne, teine kontrolliks või lisaseletuste pakkumiseks. (Näit. enne teeme küsitlus ja selleks, et tulemuste usaldusväärsust vaadata või lisaselgust saada, teeme kvalitatiivsed intervjuud) • Kaasaaitamise strateegia (faciliation): üks meetod aitab ette valmistada teise meetodiga läbiviidavat uurimust. (Näit. kvalitatiivsed intervjuud on lähtekohaks küsitlusankeedi koostamisel. Või kõigepealt tehakse küsitlus, et üldse probleemidest aimu saada ja selle põhjal alles kvalitatiivintervjuud)
annaabi.ee 
