ka areng võimaldas kasutusele võtta ka vähem ajaloolistest teguritest. soodsaid alasid. Üks selliseid tõmbekeskusi Eestlaste tsaaririigi-aegses väljarändelii- oli Soomaale jääv nn. Pärnumaa Ameerika kumises võib eristada kolme põhiperioodi: 1) (Surju ja Uulu alad). Rohkesti lisarahvast sai varane stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi ka Põhja-Läti. keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855— Talupoegade väljapoole kubermangu 1905; 3) stolõpinlik organiseeritud väljaränne asumine oli kuni 1850. aastani Liivimaal ja 1906-14/17. 1858
tehakse ettepanekud kruusateede hooldamiseks sagedamini külastatavates kohtades (tolmuvabad lõigud küla läbivatel teedel, hööveldamine); 2. toetatakse ettevõtluse elavdamist senistes tõmbekeskustes (Haabsaare, Kaika, Ähijärve, Karula, Lüllemäe) luues töökohti ja säilitades keskkonda; 3. ei planeerita ega kooskõlastata rahvuspargi alale keskkonda koormava teenindussektori arendamist. Lõbustusteenindusasutuste (golfiväljakud, Tivoli jmt), mis toovad rahvuspargi alale lisarahvast, arendamist ei toetata ega kooskõlastata. Soositakse väikeste, ümbruskonda sobivate soovitavalt 10 eesti rahvustoitu pakkuvate toitlustuskohtade jmt teeninduspunktide arendamist rahvuspargi alale (2). 3.2 Loodusharidus Karula rahvuspark pakub võimalust loodushariduse omandamiseks. Eelkõige on loodushariduse
annaabi.ee 
